Koduomanikule

Korterite hoolduskava

• ÜLDINE

  • Korteri pikaealisuse tagab eelkõige korteri seadmete ja süsteemide õige kasutamine ja hooldamine.
  • Kõikidest kahjustustest/avariidest õigeaegne teavitamine ja kogu maja korrasoleku järjepidev jälgimine kõigi elanike poolt tagab selle, et vajalikud tööd saavad tehtud õigeaegselt ning seda elanikele võimalikult väikeste kulude ja ebamugavustega.
  • Hooldusintervallide järgimine ja hoolduspäeviku täitmine on kohustuslik.

  • ERITI OLULINE

    • Ventilatsiooniseade on mõeldud tööks ööpäevaringse režiimiga. Seade tuleks lülitada välja vaid hooldustööde ajaks. Korteri pikaajalise tühjana seismise korral tuleb seade samuti hoida töös minimaalse kiiruse juures.
    • Hallituse vältimiseks tuleb hoida ventilatsiooniseade töös ööpäevaringselt.
    • Keelatud on ise reguleerida ventilatsioonisüsteemi õhu sissepuhke- ja väljatõmbeplafoone, sest siis lähevad paigast mõõdistatud nõuetekohased õhuhulgad.
    • Ventilatsiooniseadme filtreid tuleb vahetada vähemalt iga kuue kuu järel järgides kasutus- ja hooldusjuhendit.
    • Keelatud on tahkete jäätmete ja esemete viskamine kanalisatsiooni.
    • Põrandasse puurimine on keelatud! Seina puurimisel tuleb veenduda, et selle taga ei ole kommunikatsioone.
    • Kanalisatsiooni haisulukud ja sanitaarruumi põrandatrapid tuleb hoida puhtana – jälgida ja puhastada regulaarselt vastavalt vajadusele.
    • Korteri temperatuuri on võimalik muuta vahemikus 18-25°C.
    • Hoone üldaladel asub tulekahju häirekell. Selle rakendumisel tuleb viivitamatult hoonest evakueeruda.
    • Vähemalt üks kord aastas (sügisel) tuleb hooldada aknatihendeid.
    • Vältida uste ja akende hoogsat sulgumist tuuletõmbuse mõjul.
    • Kollektorkapis asuvaid sulgventiile on soovituslik üks kord kuus sulgeda ja avada. See aitab välistada nende kinni kiilumist.
    • Termokontrollerit ei tohi seinalt ära võtta. Eemaldamisel kustub eelsätestatud automaatikaprogramm ning see tuleb uuesti programmeerida.

  • RUUMIKAARDID

    Korteri ruumikaart esitab korteri elanikule vajaliku info kasutatud värvide ja värvitoonide, siseviimistlusmaterjalide, pinnakatete, valgustite, lülitite ja pistikupesade ning sanitaartehniliste seadmete kohta. Lisaks ka teavet korteri välisukse ja siseuste, lävepakkude ja põrandaliistude ning akende kohta.

• VENTILATSIOON

  • ISELOOMUSTUS

    • Korteripõhine plaat/rootorsoojusvahetiga sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseade tagab korteris vajaliku õhuvahetuse.
    • Täiendavalt on igas korteris köögis pliidi kohal kubu, millel on õhuväljund tuppa (näiteks Falmec E.ion tootesarjast).
    • Korteripõhise ventilatsiooniseadme hooldusintervall on kuus kuud.
    • Ventilatsiooniagregaadi filtrid leiad Filtripoest või Kodufiltritest.

  • JUHISED

    • Tuleb järgida korteri ventilatsiooniseadme kasutus- ja hooldusjuhendit.
    • Ventilatsiooniseade on mõeldud tööks ööpäevaringse režiimiga. Seade tuleb välja lülitada vaid hooldustööde ajaks.
    • Ventilatsiooniseadme kiirust reguleeritakse seadme puldist.
    • Ventilatsiooniseadme häiresignaalid on nähtavad seadme puldist.
    • Korteri kasutajal on keelatud ise reguleerida õhu sissepuhke- ja väljatõmbeplafoone. Nimetatud plafoonid on reguleeritud vastavalt normeeritud õhuhulkadele.
    • Filtreid tuleb vahetada vähemalt iga kuue kuu järel. Filtreid tuleb puhastada ja vahetada tihedamini kodus, kus on palju tolmu või saastunud välisõhk. Kasutage ventilatsiooniseadmes ainult seadme tootja poolt soovitatud filtreid. Vale filtri kasutamisel ei saa garanteerida ventilatsiooniseadme nõuetekohast tööd.
    • Soovitatav on tellida ventilatsioonitorustiku puhastus iga 5 aasta tagant.
    • Puhastada ventilatsiooniseadme sisepinnad tolmuimejaga või vajadusel niiske lapiga.
    • Ventilatsioonisüsteemi kasutamisega seotud probleeme käsitletakse seadmega kaasas olevas kasutus- ja hooldusjuhendis.
    • Toiduvalmistamise ajal peab olema pliidi kohal oleva kubu sisse lülitatud. Järgida pliidi kohale paigaldatud kubu kasutus- ja hooldusjuhendit.

  • VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED

    • Korteris on ebameeldiv/ebaharilik lõhn.

    Vastavalt ventilatsiooniseadme kasutus- ja hooldusjuhendist vahetada ventilatsiooniseadme filtreid.

    • Konstruktsioonide ja akende niiskumine (aknaklaasid seest poolt udused) ja hallituse tekkimine.

    Mitte sulgeda ventilatsiooniseadet täielikult (lubatud ainult hooldustööde ajaks). Kontrollida filtrite puhtust.
    Puhastada regulaarselt vastavalt vajadusele ka sissepuhke- ja väljatõmbeplafoone ning reste. Tuleb välistada nende ummistamine.
    NB! Plafooni keskosa asendit ei tohi muuta.

• VEEVARUSTUS

  • ISELOOMUSTUS

    • Korteri veeühendused on tehtud üldiselt ripplagede taga ja toodud seintes peidetuna alla kuni veevõtuseadmeni.
    • Korteri külma- (sinine) ja sooja- (punane) veearvestid asuvad sanitaarsõlmes ripplae taga. Veearvesti asub kahe kuulkraani vahel ning vee sulgemiseks tuleb kuulkraanid kinni keerata.
    • Veearvestid on varustatud näidu kauglugemise liidesega. Veearvestite näitusid edastada ei ole vaja, need andmed saadetakse kauglugemise süsteemi teel hoone haldurile.
    • Veearvestite näitude lugeja on tavapäraselt paigaldatud lae poole vastavalt paigaldusjuhendis soovitatule. Soovi korral on võimalik näitude kontrollimiseks teha näitudest fotod.

  • JUHISED

    • Jälgida sanitaartehnika ja -keraamika hooldusjuhiseid ning vannitoamööbli hooldusjuhendit.
    • Lugeda hoolikalt puhastusvahendi tootja kasutusjuhiseid.
    • Vältida vanni, sanitaartehnika ja -keraamika kokkupuudet teravaotsaliste, teravate või abrasiivsete esemetega. Kemikaalid nagu küünelakieemaldaja, parfüüm, juuksevärvid ja -toonijad, lahustit sisaldavad vedelikud, atsetoon, tuleb pindadelt kohe eemaldada.
    • Tindi-, puuvilja- ja vildikaplekid, tee, kohv, mahl ja punane vein tuleb eemaldada pindadelt kohe, sest pikaajalisel kokkupuutel need muudavad pindu.
    • Vannitoamööblile (valamukapid, tasapinnad, prill-laud) mitte avaldada tugevat koormust.
    • Pärast kasutamist tuleb veenduda, et veekraanid on suletud.
    • Lapsed peavad seadmeid kasutama täiskasvanu järelevalve all.
    • Ummistuste vältimiseks peab hoidma puhtana äravooluavad, kanalisatsiooni haisulukud ja sanitaarruumi põrandatrapid – jälgida ja puhastada regulaarselt vastavalt vajadusele.
    • Keelatud on tahkete jäätmete ja esemete viskamine kanalisatsiooni.
    • NB! Põrandasse puurimine on keelatud! Seina puurimisel tuleb veenduda, et selle taga ei ole kommunikatsioone (vee- ja/või küttetorusid, elektrikaableid).
    • Kasutada kommunikatsioonide leidmiseks selleks vastavaid seadmeid (nt kaablileidja, toruleidja jne).
    • Ebameeldiva lõhna vältimiseks sanitaarruumis peab duširennis asuva trapi vesilukk olema täidetud veega.
    • Duširenni ja dušinurga silikoonvuugid vajavad hooldust. Kontrollida nende tihedust korrapäraste vaheaegade tagant visuaalselt ja vajaduse korral vahetada need välja.
    • Segistid ja ventiilid, nagu kõik muu sanitaartehnika, koosneb mitmetest osadest, mis pideva kasutamise tõttu kuluvad ning vajavad seetõttu aeg-ajalt hooldamist. Tavaliselt on tooteosa kasutuskõlbmatuks kulumisel põhisüü selle puhastamise hooletusse jätmine. Toote hooldamine teatud aja möödudes tagab selle pikaajalise ja häireteta töö. Hooldus tuleb läbi viia vastavate töövahenditega ning kasutada vaid sellele tootele mõeldud varuosi.
    • Ükskõik milliseid remonditöid tohivad teostada vaid atesteeritud erialaspetsialistid.
    • Plekkide vältimiseks on soovitav vann ja dušiklaas iga kord pärast kasutamist ära kuivatada.
    • Vanni esipaneel on kinnitunud vanni raami külge magnetitega või kruvidega. Magnetitega vannipaneeli eemaldamiseks tuleb tõmmata paneeli alumist serva vannist eemale, kuni magnetid tulevad lahti või kruvidega süsteemi puhul eemaldada kruvide katted ja kruvid. Seejärel tõmmata paneeli vertikaalselt alla poole kuni paneel on vanni küljest lahti.
    • Plaaditud vanni puhul on vanni esiküljel silikooniga paigaldatud plaat, mis tuleb hoolduseks lahti võtta ning hiljem tagasi paigaldada ja vuuk silikoonida.

  • VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED

    • Segistite vm seadmete lekkimine.

    Esmalt veenduda, et seade/liitmik on korralikult kinni. Lekke jätkumise korral keerata seade lahti, teostada puhastus ja paigaldada uus tihend.

    Juhul kui ei ole võimalik ise leket kõrvaldada, teavitada koheselt hoone haldurit. 

    • Kanalisatsioonisüsteemi ummistumine.

    Avada trapi kaas, teostada puhastus.

    Juhul kui ei ole võimalik ise ummistust kõrvaldada, teavitada koheselt hoone haldurit. 

    • Korterisisene veeavarii.

    Veeavarii korral tuleb sulgeda kuulkraanid veemõõtjate juures. Ligipääs kraanidele teenindusluugi kaudu. Kraanid asuvad ripplae taga esikus, sanitaarsõlmes või köögis – täpne asukoht kontrollida teostusjooniselt.

• ELEKTER

  • ISELOOMUSTUS

    • Korteri elektriarvesti ei paikne korteris. Asukohta saab vajadusel täpsustada haldurilt.
    • Igas korteris on elektri- ja nõrkvoolukilp. Korteri kilbis on numbritega tähistatud grupid ning gruppide nimetused on kilbis asuval joonisel. Kilbi pealülitiga saab voolu välja lülitada terves korteris. Välja ei tohi lülitada ventilatsiooniseadme kaitset.
    • Korterisse paigaldatud seadmeid ei tohi vooluvõrgust omavoliliselt lahti ühendada. Eemaldamisel võivad kustuda eelsätestatud programmid ja seadistused, mis tuleb uuesti programmeerida. Seadmete vooluvõrgust lahti ühendamine võib põhjustada ka seadmetes rikkeid.

  • JUHISED

    • Jälgida elektrisüsteemide kasutusjuhendit.
    • Elektritööde tegemine on litsentseeritud töö ja vajab ametioskusi, tavakasutaja ei tohi teha püsivaid elektriühendusi. Elektripliidi ühenduse peab tegema samuti vastava pädevusega isik.
    • Valgustite paigaldamisel tuleb eelnevalt lülitada vool korterikilbist välja.
    • Kaitselülitid on sisse lülitatud ülemises asendis. Kilbis on rikkevoolu kaitselüliti niiskete ruumide elektritarbijatele. Rikkevoolu kaitselülitit (RVK) tuleb katsetada igakuiselt. Selleks tuleb vajutada kollast nuppu, mille tulemusel RVK rakendub. Mitterakendamise korral pöörduda spetsialisti poole.
    • Elektrikilbis ei tohi midagi muuta ega ümber ehitada.
    • Vannituba on niiske tsoon, kus elektriseadmetele kehtivad rangemad nõuded kui mujal.
    • Vigane elektriseade tuleb viivitamatult kasutusest kõrvaldada või lasta remontida.
    • Korteri pistikupesad, lülitid ja juhtmed peavad olema terved.
    • Lugeda läbi iga korteris kasutatava seadme kasutus- ja hooldusjuhised ning järgida nende soovitusi.
    • Korteris elektritööde teostamisel lülitada vool pealülitist välja.

  • VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED

    • Korteris puudub täielikult elekter.

    Kontrollida, kas korteri peakaitselüliti on välja lülitunud. Kui kaitselüliti on väljas ja uuesti sisse lülitades lööb taas välja, kontrollida üle elektriseadmed ja pöördu haldusfirma poole.

    • Valgustus ei tööta.

    Kontrolli kilbis kaitselülitit ja rikkevoolu kaitselülitit.

• KÜTE

  • ISELOOMUSTUS

    • Korteri ruumides on vesipõrandaküte, mida reguleeritakse kütteregulaatoritega, mis asuvad tavapäraselt ruumide seintel.
    • Korteri eluruumides mõõdab kütteregulaator õhutemperatuuri ning sanitaarruumides võib olla paigaldatud kütteregulaator, mis mõõdab põranda pinnatemperatuuri.
    • Arvestada, et külm põrand ei soojene kohe, soojenemiseks võib kuluda kuni kuus (6) tundi.

  • JUHISED

    • Korteri eluruumide vesipõrandakütte temperatuuri seadearvu võib muuta vahemikus 18-25°C. Kõrgem seadearv rikub puitparketti.
    • Küttesüsteemil puudub  jahutuse funktsioon. Kui kütteregulaatoril panna temperatuur 18°C peale, kui väljas on õhutemperatuur soojem, siis küte soovitud temperatuuri ei saavuta.
    • Kui ruumis on seadistatud õhutemperatuur saavutatud, siis lülitub põrandaküte automaatselt välja ja põrand ei pruugi olla jala all ühtlaselt soe.

    • Küttesüsteem on häälestatud, õhutatud ja seadeventiilide asendi muutmine on keelatud.
    • Kollektorite õhutamine tuleb kooskõlastada hoone halduriga.
    • Kollektorkapis asuvaid sulgventiile on soovituslik üks kord kuus sulgeda ja avada. See aitab vältida nende kinni kiilumist. Selleks muuta kütteregulaatoril temperatuuri näitu lühiajaliselt.
    • Kütteregulaatori täpsemaid tööpõhimõtteid vaadata regulaatori kasutusjuhendist.

  • VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED

    • Ruum ei lähe soojaks.

    Veenduda, et kütte kaitselüliti on elektrikilbist sisse lülitatud. Kui probleem jätkub, kontakteeruda maja halduriga.

    • Põrandapind ei ole soe.

    Kui ruumis on seadistatud õhutemperatuur saavutatud, siis lülitub põrandaküte automaatselt välja ja põrand ei pruugi olla jala all ühtlaselt soe.

    • Kollektor või põrandaküte lekib.

    Korterisisese küttesüsteemi sulgventiilid asuvad kollektorkapis. Lekke korral sulge sulgventiil ja kontakteeru koheselt maja halduriga.

• LUKUSTUS- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEM

  • ISELOOMUSTUS

    • Korteri välisuksele on paigaldatud turvalukukomplekt.
    • Hoone välisuks on varustatud fonolukusüsteemiga.
    • Garaažiuks on tavapäraselt varustatud automaatse autonumbri tuvastussüsteemiga ning autoga sisenemisel avaneb automaatselt. Lisaks on võimalik uksed, tõkkepuud jmt avada ka telefoninumbrile helistades.

  • JUHISED

    • Korteri välisukse võti on sarjastatud tavapäraselt selliselt, et see avab sissepääsu hoonesse, panipaikade ala, parkla ukse ja korteri ukse.
    • Garaaži ja panipaikade alale pääseb ka kiibiga.
    • Lisa kiipe saab tellida haldurilt. Garaažiukse avamiseks sisestab auto numbreid ja telefoni numbreid süsteemi samuti haldur.
    • Fonolukul puudub koodiga avamise funktsioon. Külaliste hoonesse sisse laskmiseks tuleb välisukse juures asuval fonosüsteemil valida korteri number ja helistada korterisse. Korterist avada fonoekraanilt luku.
    • Lukukorpuse ja teiste lukuosade üle värvimine on keelatud.
    • Magnetlukkude lukukeeli ei tohi mehaaniliselt avada, kuna see rikub luku korpuse peenmehaanika detailid.

  • VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED

    • Kaotatud kiip.

    Teavita kaotatud kiibist koheselt haldurit, kes saab selle kinni panna.

    • Halvasti sulguv lukk või võtme keeramisel tuleb rakendada liigset jõudu.

    Lukusüdamikku tuleb õlitada vähemalt kaks korda aastas lukuõliga. Tiheda kasutamise ja agressiivsema keskkonna korral tihedamini. Kui see ei aita, reguleerida luku vasturauda või sulgurit – töö tellimiseks võtta ühendust halduriga.

    • Halvasti liikuvad käepidemed või väändenupud.

    Vähemalt kord aastas tuleb käepideme ja väändenupu liikuvaid osi õlitada lukuõliga või määrida lukurasvaga. Kui see ei aita, reguleerida luku vasturauda või sulgurit – töö tellimiseks võtta ühendust halduriga.

• AKNAD, UKSED, PIIRDED

  • ISELOOMUSTUS

    • Korteri aknaid ja uksi tuleb regulaarselt hooldada, et säilitada nende pikaealisus.
    • Peale tavapärase puhastuse ja hoolduse on soovitatav teha akendele ja ustele igal aastal ka ülevaatus. See tagab nende pikaajalise tõrgeteta funktsioneerimise.

  • JUHISED

    • Ukse avamisel ei tohi kasutada mehaanilisi esemeid, mis võivad kahjustada ukselehe ja lengi pinda.
    • Piiretega kaitstud õhuavadega koridoridesse, rõdule ja terrassile ei tohi jätta täiskasvanud inimeste järelevalveta väikseid lapsi ega ka koduloomi, vältimaks nende üle ronimist või vahedest läbiminekut. Piirdest ei tohi üle ronida, sellest üle upitada või selle peale istuda.
    • Konstruktsioonide külge ei ole lubatud ilma tootja kirjaliku nõusolekuta paigaldada lisavarustust, puurida auke ega teha muid toodete kvaliteeti kahjustada võivaid töid.
    • Akende erinevaid käepideme asendeid ja akna asendeid järgida akna kasutus- ja hooldusjuhendist.
    • Vähemalt üks kord aastas (sügisel) tuleb määrida aknatihendeid tagamaks tihendite elastsuse säilimist ning vältimaks tihendite „suremist“. Määrimiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud vahendeid (nt silikoonõli, vaseliin).
    • Puhastamisel on keelatud kasutada teravaotsalisi esemeid (metallpahtlilabidad, noad, terasharjad jms) ning abrasiivseid puhastusvahendeid või lahusteid, mis kahjustavad akende, uste ja piirete pealispindu ning põhjustavad välispindadele jäävaid kahjustusi.
    • Aknaraamile, ustele ja piiretele mitte riputada lisaraskusi.
    • Laste ohutuse tagamiseks on soovitatav akna avanemist takistada avanemispiiraja või lukustatava käepideme abil. Soovi korral tellida lisatarvikud akende tarnijalt (kontakt korteri juhendist).
    • Mitte asetada esemeid ukse või akna raami ja lengi vahele.
    • Tugeva tuule korral mitte jätta aknaid lahti või pöördasendisse.
    • Vihma korral mitte jätta aknaid lahti või pöördasendisse.
    • Vältida uste hoogsat sulgumist tuuletõmbuse mõjul.
    • Mitte paigutada lahtist tuld (küünlad jms) akende ja uste lähedale.

  • VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED

    • Uks/aken ei sulgu või avane korralikult.

    Mitte rakendada jõudu ukse/akna avamisel ja sulgemisel. Kui ukse/akna avamine ja sulgemine on raskendatud, tuleb reguleerida nende asendit lengi suhtes. Raskendatud liikumine võib olla põhjustatud hoone konstruktsioonide liikumisest, niiskusest tingitud paisumisest või luku/hingede kinnituste lõdvenemisest.

• TERRASSID, RÕDUD

  • ISELOOMUSTUS

    • Rõdu ja terrassikatte materjali õige hooldamine ja kasutamine tagab selle kestvuse ja esteetilise väljanägemise.
    • Puitmaterjal vajab korrapärast puhastamist ja iga-aastast õlitamist.
    • Komposiit-, kivi- ja PVC-materjalid vajavad iga-aastast puhastamist.

  • JUHISED

    • Jälgida tasuks, et terrassi vahedesse ei oleks kogunenud mustus, mis ei lase terrassil korralikult tuulduda.
    • Terrassi mitte koormata raskete esemetega.
    • Teravad esemed võivad kahjustada terrassi pinda. Komposiit-, kivi- ja puitmaterjalist terrassi puhul soovitame terrassimööbli jalgade all kasutada pehmendusi.
    • PVC-materjali puhul vältida teravate jalaotstega laudade ja toolide kasutamist, tikk-kontsadega jalanõudega käimist terrassil, lahtise tule või tulekahju põhjustada võivaid tegevusi (hõõguvate sigaretiotste sattumist kattele, grilli kasutamist) jms.
    • Komposiitterrassi hooldamisel piisab vaid perioodilisest pühkimisest ja pesemisest. Soovitatavalt vähemalt kord aastas. Puhastamiseks piisab üldjuhul harjast, survepesurist, seebiveest ja pesukäsnast. Plekid puhastada võimalikult kiiresti, et need ei saaks imenduda terrassilauda.
    • Puitterrassi puhastamisel kasutada pesukäsna (mitte kasutada survepesurit ja teravat harja, kuna see võib kahjustada puitmaterjali pinda).
    • Puitterrassi hooldada iga-aastaselt puidukaitseõliga, et kaitsta puidu pinda. Enne korduvat hooldusõlitust puhastage lauad mustusest kerge pesuga.
    • Komposiit-, kivi- ja puitmaterjalide pealt lume eemaldamisel mitte kasutada metallist labidaid ja muid pinda kahjustavaid töövahendeid. Kasutada selleks harja või plastist labidat.
    • PVC kattelt lume eemaldamisel tuleb olla ettevaatlik, et mitte vigastada terrassikatet, seda eriti seinte jms ülespöörete juures. PVC katte peal jää lõhkumine ei ole soovitatav.
    • Rõdu/terrassi ei tohi umbselt kinni ehitada, st peab olema tagatud piisav õhu liikumine ja vihmavee äravool.

  • VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED

    • Terrassi alla on kogunenud vesi.

    Kontrolli, kas terrassilaudise all olev äravoolutrapp/sadeveerenn on puhas. Puhasta trapi ette kogunenud sodi.

• PINNAKATTED JA SISEVIIMISTLUSE MATERJALID

  • ISELOOMUSTUS

    • Pindade õige kasutamisega kindlustatakse korteri väärtuse säilimine.
    • Keraamilised plaadid on kulumiskindla pinnaga – glasuuritud plaadid nõrgema, täismassplaadid ja glasuuritud massplaadid suurema kindlusega.
    • Seinaplaadid on reeglina glasuuritud läikiva või mati pinnaga ja on vähem kulumiskindlad kui põrandaplaadid.
    • Plaaditud pindade puhul hooldada tihedamini vuuke, et vältida sinna katlakivi ja mustuse kogunemist.
    • Parketis ja viimistlusmaterjalides pragude tekkimise vältimiseks peaks suhteline õhuniiskus olema vahemikus 40% – 60% RH, selle saavutamiseks võib olla vajalik õhuniisuti paigaldamine korteriomaniku poolt.

  • JUHISED

    • Järgida pinnakatete (parkett, värvitud pinnad, betoonpinnad, plaaditud pinnad jms) hooldusjuhiseid.
    • Hoiduda kuluvatest ja kahjustavatest koormustest, sealhulgas löökidest, hõõrdumisest, kraapimisest ja pindu kahjustavate ainete kasutamisest.
    • Üldiselt piisab tavaliseks parketi hoolduseks üksnes tolmuimejast, vajadusel peaks põrandat aeg-ajalt ka hästi väljaväänatud lapiga puhastama. Põrand peab olema kuiv ca 1 minuti pärast peale niiske lapiga puhastust, siis on vee kogus õigesti doseeritud.
    • Kütteperioodil väheneb suhteline õhuniiskus märgatavalt, samuti väheneb puidu enda niiskus, puit tõmbab kokku. Mida kauem ja tugevamalt köetakse, seda kuivemaks muutub õhk ja laiemaks vahed laudade vahel. Puit on looduslik materjal ning see kohaneb ruumi suhtelise niiskusega ja vastavalt muutuvad parketi mõõdud. Tavaliselt on parketile tekkinud vahed kõige suuremad kütteperioodi lõpul. Suve lõpuks on praod jäänud väikseks või hoopis kadunud.
    • Talvisel perioodil mitte muuta järsult ruumi põrandakütte temperatuure. Põranda pinnatemperatuuri muutus parketiga kaetud põranda puhul võib ööpäevas olla maksimaalselt 3°C.
    • Ärge hoidke maast laeni aknaid avatuna terve päeva jooksul, et vältida UV kiirgusest tulenevat pinna toonimuutust.
    • Parketi hooldamiseks kuivpuhastada põrand harja, mopi või tolmuimejaga. Vajaduse korral (rohkem määrdunud kohad, plekid jne) pesta põrandat niiske mopiga.
    • Värvitud pinna puhastamiseks kontrolli, kas paigaldatud pinnavärv on pestav. Pestava värvi puhul kasutada pinna puhastamiseks niisutatud pesulappi. Vältida pinna tugevat hõõrumist ning mitte kasutada karedat käsna või lappi.
    • Betoonpinna puhastamiseks võib kasutada tolmuimejat, pehmet harja või puhuda kergelt suruõhuga. Peentolmu saab eemaldada kergelt niiske lapiga. Betoonpinda mitte hõõruda kareda harjasega.
    • Ribilae puhastamiseks võib kasutada tolmuimejat, pehmet harja või puhuda kergelt suruõhuga. Peentolmu saab eemaldada kergelt niiske lapiga. Rohke veega pesta ja vette kasta ribilae mooduleid ei ole lubatud.
    • Keraamilistelt põrandaplaatidelt tuleb regulaarselt, kord päevas või vajadusel sagedamini, eemaldada liiv ja muu abrasiivne mustus, et vältida pinnale kriimustuste tekkimist.
    • Keraamilisi plaate võib puhastada kõigi normaalseks kasutamiseks ette nähtud mitteabrasiivsete puhastusvahenditega ja põrandapesu masinatega. Mitte kasutada happelisi puhastusvahendeid.
    • Keraamilised plaadid vaatamata sellele, et nad on jäigal alusel, võivad järsu tugeva jäiga esemega löögi tagajärjel puruneda.
    • Puitparkett ei pea olema hääletu.

  • VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED

    • Vajalik vahetada keraamilisi plaate.

    Vannitoa keraamilisi plaate on soovitatav vahetada ainult vanade plaatide üle plaatimisega, sest plaatide eemaldamisel on oht vigastada hüdroisolatsiooni. 

    • Tekkivad praod parketipinnal.

    Tuleb jälgida, et põrandakütte puhul ei oleks parketiga kaetud põranda pinna temperatuur kõrgem kui 26°C. Võrreldes kesk- või ahjuküttega on pragude tekkimine põrandakütte puhul sagedasem.

    • Päikesevalguse UV-kiirgus võib muuta aja jooksul puitparketi värvitooni.

    Värvitoonide erinevused (näiteks vaipade äärtes), tasanduvad aja möödudes juhul, kui kinnikaetud koht saab uuesti päevavalgust.

• SAUNAD

  • ISELOOMUSTUS

    • Sauna tuleb kasutada vaid saunatamiseks.
    • Kuigi keris on varustatud reguleerautomaatikaga, ei tohi kerist järelvalveta tööle jätta.
    • Soovitatav temperatuur saunas on mitte enam kui 100 kraadi, seda talub inimese organism kõige paremini.

  • JUHISED

    • Sisenege sauna ja veenduge, et saunas pole asju, mis võivad takistada sauna sihipärast kasutamist ja kerisel lähedal asju, mis võivad tekitada tulekahju (paberid, kuivad vihad ja nende lehed, saunarätikud jms).
    • Veenduge, et ventilatsiooniplafoonid on reguleeritud õigesse asendisse. Sauna leiliruumis tuleb sauna kütmisel ja kasutamisel sulgeda sauna laes olev õhuvõtt ning avada lava all olev õhuvõtt, selliselt väldite soojuse välja liikumist lae alt. Sauna kasutamise lõpetamisel tuleb avada sauna laes olev õhuvõtt ning sulgeda lava all olev õhuvõtt (viib kiiremini niiskuse ruumist välja). Kerise kohal olevat õhu sissepuhet ei ole vaja reguleerida.
    • Oluline on jälgida, et õhuniiskus ja temperatuur ei suureneks sauna kasutamisel sauna eesruumis, kus see võib kahjustada konstruktsioone (kipslagi, puitribilagi vms).
    • Soovitame saunalaval istuda saunarätiku peal selliselt, et rätik kataks nii jalgealust astet kui ka istumisealust lava selliselt, et higi satuks rätiku peale. Selliselt hoiate saunalava võimalikult kaua puhtana ja värskena.
    • Kerisekividele soovitatavalt visata ainult sooja vett.
    • Sauna kasutamise lõpetamisel lülitada elektrikeris välja.
    • Soovitatav on lavalaudu põhjalikult puhastada ja katta saunakaitsevahendiga vähemalt üks kord aastas (olenevalt sauna kasutuse tihedusest.
    • Vähemalt üks kord aastas on vajalik teha kerisele põhjalik puhastus, sorteerides ja vajadusel välja vahetades mõranenud ja katkised kerisekivid.
    • Sauna seintele ei tohi voolikust surve all vett lasta, kuna see võib kahjustada seinakonstruktsioone.
    • Lihtsaim sauna hooldamise moodus on hoida sauna ukse taga pesuharja. Viimane saunaline kastab harja veeämbrisse ja küürib kiirelt pingid, seinad, seljatoed ja muu üle. See 30- sekundiline rituaal hoiab su sauna igavesti ilusa. Nii ei ole vaja puitosadel kasutada kemikaale.

  • VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED

    • Tekkinud mustuse- või higiplekid saunas.

    Puhastada saunalava harja ja sooja veega, millele on lisatud pehmet puhastusvahendit.

• ESEMETE KINNITAMINE

  • ISELOOMUSTUS

    Esemete kinnitamisel seina või lakke peab kasutama selleks sobivaid liime, kinnitustüübleid või muid vahendeid.

  • JUHISED

    • Selgitada välja, millised on korteri seinakonstruktsioonid ning neile soovitatavad kinnitusvahendid. Samuti kus asuvad võimalikud lae-, seina- või põrandasisesed elektrijuhtmed, vee- ja küttetorud ning olla ülimalt ettevaatlik nendes piirkondades aukude puurimisel.
    • Järgida kinnitusjuhendeid.
    • Kinnitused ehitusplaatidesse (kipsplaat) – karkasskonstruktsioonides kasutada vaid kergetele esemetele sobivaid kinniteid.
    • Kinnitused kõvadesse pindadesse (betoon, paneel, Aeroc kergplokk) – kasutada lööktrelli või puuri. Konksud kinnitada täitesegu või tüüblite abil.
    • Kinnitused keraamilistesse plaatidesse – võimalusel teha auk plaadi vuuki. Kasutada kõvasulampuuri. Teha naaskliga enne väike auk. Vältida plaadi servi ja nurki, mis kergemini pragunevad.
    • Köögimööbel tuleb kinnitada kruvidega seinakarkassi külge või paigaldada nende postide külge piisava paksusega plekiribad, mille külge kinnitada kruvidega kapid. Köögimööbli kinnitamiseks tuleb kasutada spetsiaalseid tüübleid.
    • Jälgida konkreetsete keraamiliste plaatide juhendmaterjale.

  • VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED

    • Vee- ja/või küttetorustike vigastamine.

    Vältida võimalusel esemete kinnitamist toapõrandasse. Kogu korterisse on paigaldatud põrandaalune vesipõrandaküttetorustik. 

    • Ujuvparkett tõuseb kummi.

    Kui korteri parkett on oma paigaldatud ujuvalt, peab see saama tervikuna sõltuvalt õhuniiskusest kas paisuda või kahaneda (st vabalt põrandakatte tasapinnas liikuda). Aukude puurimine ja kinnitite paigaldamine kahandaks seda võimalust ja tekiks põrandakatte üles kerkimise või siis pragunemise oht.

    • Elektrikaablite võimalikud vigastused.

    Kipsseintesse augu puurimisel olla äärmiselt ettevaatlik, sest enamik kommunikatsioone on kipsseinte sees. Vältida avade tegemist lähemale kui 0,5 m kommunikatsioonidest.

    • Kandekonstruktsiooni vigastamine.

    Kandvatesse ehk paneelseintesse on rangelt keelatud avade tegemised (freesimine ja avade sisse lõikamine).

    • Hüdroisolatsiooni vigastamine.

    Ei ole soovitav puurida auke sanitaarruumi plaatpõrandasse, sest sellega võib kahjustada plaadialust hüdroisolatsiooni ja põrandaskütte kaablit. 

    Soovitav on kasutada niiskuskindlaid liime, silikoonmassi või teipkinnitusi. Vältida aukude tekkimist kohtadesse, kuhu võib sattuda vesi. Vannitoa ja koridori vahelisse seina auke puurida ei tohi.

• MÖÖBEL JA KARDINAD

  • ISELOOMUSTUS

    • Mööblit puhastada regulaarselt, et vältida pinna kahjustusi. Mööbli puhastamiseks tuleks kasutada pehmet lappi.
    • Kardinaid on soovitatav puudutada ainult puhaste kätega.
    • Tekstiilkardin peab paiknema koduloomadele kättesaamatus kõrguses.

  • JUHISED

    • Mööbli uste ja sahtlite külge ei tohi esemeid riputada.
    • Mööbli juurde kuuluv furnituur (hinged, käepidemed, amortisaatorid, sahtlisiinid) võivad vajada reguleerimist.
    • Mööbli pinnad ja detailid ei talu lööke ja teravaid esemeid.
    • Mööbli pindade ja detailide kokkupuutel tuliste esemetega võivad pindadele jääda põletusjäljed.
    • Mööbli pundumise vältimiseks tuleb pinnale sattunud vedelik viivitamatult eemaldada, kasutades selleks pehmet lappi.
    • Kindlasti tuleb vältida alkoholi, kohvi jms teiste tugeva värviga ainete otsest ning pikaaegset kontakti mööbliga.
    • Kardinad – pesu, triikimise jms kohta vt täpse toote hooldusjuhendist.
    • Tekstiilkardina eest ära ja ette tõmbamiseks kasutatakse kardina külgserva ülemisse nurka kinnitatud tõmbevarrast, sest kardinat servadest tõmmates nihkuvad kanga koeniidid paigast või venib kangas vormist välja. Tõmbevarda puudumisel tõmba kardinat õrnalt/ettevaatlikult käega.
    • Kardina liigutamiseks liiguta kardinat käega võimalikult kõrgelt (siini lähedalt), et vältida siinijooksikute nurga alla liikumist. Veendu, et siinijooksikute liikumine siini soones ei oleks takistatud.
    • Tõmbevarrast kasutades püsib kardin kauem puhtana, kuna puudub otsene kontakt kangaga.
    • Suurt kardinat lükka osade kaupa eest ära, sest suure hulga liugurite korraga lükkamine võib takistada liugurite libisemist siinil.
    • Ruloo- ja voldikkardina liigutamiseks on neile paigaldatud käepide või tõmbenöör. Avakatet saab liigutada ainult käepidemest või tõmbenöörist.
    • Mitte kasutada tõmbenöörist või -ketist tõmmates liigset jõudu ja järsku tõmmet, kuna see võib põhjustada keti ühenduslüli, keti või ajami purunemise.

  • VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED

    • Töötasapindade puhul tekib täke.

    Täkke tekkimisel tuleks see ära parandada, et niiskus ei kahjustaks tasapinda rohkem.

• PANIPAIK JA PARKLA

  • ISELOOMUSTUS

    • Panipaikades tagatakse minimaalne küte ja õhuvahetus, kuid need ei ole arvestatud suurema niiskuskoormuse kontrolli all hoidmiseks.
    • Parklasse sissepääs on piiratud kõrgusega.

  • JUHISED

    • Panipaikades tagatud küte ja õhuvahetus ei arvesta suurema niiskuskoormuse kontrolli all hoidmisega. Seetõttu ei ole lubatud panipaikades kuivatada ja hoiustada niiskeid ja märgasid esemeid (märjad riided, märg spordivarustus jms).
    • Panipaikades ei ole soovitatav hoiustada niiskusega kergesti kahjustuvaid esemeid (nt raamatud, riided jms), juhuks kui kõrval panipaigast lähtub liigset niiskust vms.
    • Tuleohutuse eesmärgil ei ole lubatud panipaikades ladustada kergesti süttivaid materjale (nt autorehvid, gaasiballoon, värvid, kütus, küttepuud, grillsüsi jms).
    • Riiulite paigaldamisel soovitame kasutada põrandale toetuvaid riiuleid, kuna kergplokist seinakonstruktsioonid on ülevalt lahtised ega kannata suuri koormuseid. Kui paigaldate seinakinnitusega riiuleid siis jälgida, et kinnitused ei läheks läbi seinakonstruktsiooni ega koormaks liigselt ülevalt lahtiseid kergplokk seinu.
    • Parklasse sisenemisel veenduda, et auto kõrgus on sobiv parklasse sissesõiduks. Järgida, et ei vigastataks parkla lae all asuvaid tehnosüsteeme ja hoone osasid.
    • Parklas auto pagasiluuki avadel järgida, et ei vigastata läheduses asuvaid tehnosüsteeme ega autot.
    • Parklas ei ole lubatud autole teostada märgpesu.
    • Parklas ei ole lubatud auto mootorit hoida töös seismise ajal.
    • Parklas parkida vaid ettenähtud kohtadele.

• GARANTII

  • ISELOOMUSTUS

    • Ehitustöödele, materjalidele ja seadmestikule kehtib garantii. Liveni poolne ehitusgarantii kehtib 24 kuud korteri üleandmisest omanikule. Materjalide ja seadmete garantii on tootja poolt määratud. Detailsemad garantiitingimused on toodud ostu-müügilepingus.
    • Üldalade ehitusgarantii kehtib 24 kuud alates üldalade üleandmisest korteriühistule.
    • Garantiiperioodi lõpus toimub garantiiülevaatus, kus koos halduri, ehitaja ja omanikuga vormistatakse võimalike vigade loetelu ning lepitakse kokku tegevused nende likvideerimiseks. Ülevaatuste toimumisest teavitab haldaja mitte vähem kui kaks nädalat ette täpsustades ülevaatuse kuupäeva ning kellaaja.

  • JUHISED

    • Järgida hooldus- ja kasutusjuhiseid.
    • Hooldusintervallid on toodud kasutusjuhendites ja hooldusraamatus.
    • Hooldusintervallide järgimine on kohustuslik.
    • Üldalade hoolduspäeviku täitmist korraldab korteriühistu.

  • VÕIMALIKUD PROBLEEMID JA LAHENDUSED

    • Avarii või avariioht

    Avariide korral teavitada koheselt haldurit või töövälisel ajal haldusfirma avariiteenistust. 

    • Ilmneb viga, mis häirib otseselt igapäevast tegevust (nt konstruktsiooniline, niiskus)

    Jälgida garantiiteavituste saatmise juhendit, mille leiate Liveni poolt loodud garantiikeskkonnas. Täiendavalt teavita antud puudusest e-maili teel, mille leiad samas garantiikeskkonnast. Sinuga võetakse ühendust, lepitakse kokku tegevuskava. Ehitaja kohustub defektid likvideerima vastavalt kokkulepitud tegevuskavale.

    • Ilmneb viga, mis ei häiri igapäevast tegevust, kuid on käsitletav garantii alla kuuluvana (nt viimistlusvead).

    Jälgida garantiiteavituste saatmise juhendit, mille leiate Liveni poolt loodud garantiikeskkonnas. Sinuga võetakse ühendust garantiiperioodi lõpus ja lepitakse kokku tegevuskava. Ehitaja kohustub defektid likvideerima vastavalt kokkulepitud tegevuskavale.