Äsja Kantar Emori avaldatud kinnisvaraturu uuringust nähtub, et Tallinnas on koduotsijate seas populaarseimad piirkonnad Kristiine, mida kaalub tulevase kodu asukohana 49% uue korteri ostu planeerijatest. Samuti kesklinn, mida eelistab 46% ning Põhja-Tallinn, kuhu soovib oma tulevase kodu rajada 40% vastanutest.
Aastaga on kõige enam kinnisvarafirmadest oma tuntust kasvatanud Liven AS. Ettevõtte tegevjuhi Andero Lauri sõnul on kõige aktiivsem ostjaskond kinnisvaraturul jätkuvalt Y- põlvkond ehk millenniaalid. Nende maitse ja vajadused määravad selle, millise kinnisvara järgi on kõige suurem nõudlus, tõdeb Laur.
Liven AS teatas hiljuti 2021. aasta lõpus Tallinnasse valmiva 80 uue kodu ehituse algusest. Ajal, mil on palju teadmatust majanduses toimuva osas, leiab ettevõtte juht Andero Laur, et tegelikkuses pakuvad pangad kodu ostjatele aina rohkem tuge valikute tegemisel. „Kuna reeglina on pangad tehingute finantseerijateks, siis tutvuvad nad hoolikalt kliendi valikuga ja annavad vajadusel ostjale nõu,“ kinnitab Laur.
Samas toob Laur välja muutuse, mis on turul viimase viie aastaga toimunud. Lauri kinnitusel on kvaliteetkaupa täna võimalik osta ainult paberil. „Selleks ajaks, kui hoone valmib, on paremates projektides jäänud alles vaid mõned üksikud korterid,“ sõnab Liven AS-i juht ja lisab: „reaalsus on see, et turg ootab endiselt kvaliteetseid arendusi ja selle järgi pole nõudlus kadunud. Vastupidi, kevadisest eriolukorrast tingitud vahepealne ootus on asendunud aktiivse müügitempoga.“ Tema sõnul jagatakse parimad pakkumised ostjate vahel, kes on enne aktiivse müügiperioodi algust registreerunud enda huvi arendajate kodulehtedel ja saavad esimesena pakutavast ülevaate.
Vajadus suuremate kodude järgi
Lauri kinnitusel lükati hiliskevadel suurte arendusprojektide ehituse algus mõneks ajaks edasi, ent suve saabudes stabiliseerus olukord oodatust kiiremini: „Kui perel on uut kodu vaja, siis seda vajadust üldjuhul väga mugav edasi lükata ei ole. Viimasel aastal iseloomustab kinnisvaraturul toimuvat ostjate soov kodukontori järele ja julgen prognoosida, et kodust töötamine muutub aina populaarsemaks, mis omakorda tingib vajaduse suuremate korterite järele.“
Rääkides majanduses toimuvast, näeb Laur pigem ohtu inflatsiooniks ehk hinnatõusuks. „Eesti inimeste hoiused on pidevalt kasvanud ja sääste on hoolikalt kogutud ka käesoleva kriisi ajal. Suure rahatrüki toel on esmalt tõusnud aktsiate hinnad väga kõrgele. Tavapäraselt tõusevad pärast seda ka muude varaklasside, nagu näiteks kinnisvara, hinnad.“ Samuti selgub Kantar Emori uuringuülevaatest, et kinnisvarahindade tõusu prognoosib 43% vastanutest. Hindade langust näeb ette 23% uuringule vastanutest. 34% inimestest usub seevastu, et kinnisvara hinnad jäävad samaks.
Rohelise populaarsus
Kuigi uue kodu ostmisel nimetatakse olulisemate teguritena kõige sagedamini asukohta (49%), planeeringut (38%) ja hinda (37%), ütleb Laur, et aina enam kõlab uute kodude soetamisel argumentidena jätkusuutlikum ja keskkonnasäästlikum mõttelaad. „Energiasääst kui rohelise mõtteviisi põhiväärtus on olnud oluline ostuargument juba aastaid,“ sõnab Laur ja avaldab, et viimasel ajal on näha, kuidas aina olulisemaks muutuvad ka muud keskkonda säästvad meetmed nagu näiteks võimalus hoovis kogukonnaaiandusega tegeleda või hästi korraldatud prügisorteerimine ja biojäätmete komposteerimise võimalus.
Kinnisvara lisandväärtuse osas hindavad Kantar Emori uuringule vastanud kõige enam siseõu olemasolu, mis soovib lausa 57% vastanutest. Laste mänguväljakuid soovib uue kodu puhul omada 47% inimestest. „Näeme uuringust, et kesklinn ja selle lähedasi piirkondi hindavad kinnisvara soetajad kõige enam. Siseõu pakub ka linnamiljöös võimalust tunda eraldatust ja looduslähedust, mis tulevase kodu omanike ostuotsust väga tugevalt kujundab,“ märgib Laur.